Rippkraana on iga rajatise materjalikäitlussüsteemi oluline element. See võib sujuvamaks muuta kaubavoogusid ja tõsta tootlikkust. Kui aga liikuv kraanakäru liin on voolust väljas, võib see toimingutes märkimisväärset viivitust põhjustada. Seetõttu on oluline võtta konkreetseid meetmeid selle olukorra kiireks ületamiseks.
Esiteks on elektrikatkestuse ajal vaja tagada töötajate ohutus. Kraana peab olema kinnitatud ja fikseeritud asendisse lukustatud, et vältida juhuslikke liikumisi. Hoiatussildid tuleb riputada ka kraanale, et teisi katkestusest teavitada.
Teiseks peab materjalikäitlusmeeskond viivitamatult koostama ja ellu viima hädaolukorra lahendamise plaani, mis kirjeldab elektrikatkestuse ajal võetavaid meetmeid. Plaan peaks sisaldama sellist teavet nagu elektritarnija, kraana tootja või tarnija kontaktandmed ja kõik vajalikud hädaabiteenused. See plaan tuleks edastada kõigile meeskonnaliikmetele, et kõik oleksid teadlikud sellistes olukordades võetavatest sammudest.
Kolmandaks on oluline teha ajutisi korraldusi tegevuse jätkamiseks. Olenevalt olukorrast võib kasutada alternatiivseid materjalikäitlusseadmeid, nagu tõstukid või kaubaaluste tõstukid. Kaaluda võib ka partnerlust mõne teise sama tööstuse rajatisega, et nende kraana või varustus ajutiselt rentida.
Lõpuks on oluline võtta meetmeid tulevaste elektrikatkestuste vältimiseks. Kraana ja selle komponentide, näiteks trolliliini regulaarne hooldus võib oluliselt vähendada katkestuse tõenäosust. Samuti on oluline investeerida varutoiteallikatesse, näiteks ooterežiimi generaatoritesse, et tagada tootmisliini töö jätkumine ka elektrikatkestuse ajal.
Kokkuvõtteks võib öelda, et elektrikatkestused võivad olla oluliseks tagasilöögiks igale rajatisele, mis tugineb oma töös sildkraanale. Hästi planeeritud ja teostatud hädaolukorra lahendamise plaaniga võivad aga ajutised lahendused ja meetmed tulevaste katkestuste vältimiseks tagada, et töö jätkub sujuvalt ja minimaalsete viivitustega.
Postitusaeg: 16. august 2023